Kuraatorid: Niekolaas Johannes Lekkerkerk (NL) koos Rebeka Põldsami (EE), Marie Vellevoogi (EE) ja Merilin Talumaaga (EE)
Toimumisaeg: 28. juuni – 13. juuli 2014
Koht: Rakvere avalik ruum (Vallimägi, Pikk tänav, Kolmainu kirik, Aqva Spa)
Kunstnikud: Patrik Aarnivaara (SE), Arthur Arula (EE), Merike Estna (EE), Gundega Evelone (LV), Ulvi Haagensen (AU/EE), Tomi & Vesa Humalisto (FI), Flo Kasearu (EE), Anastasia Parmson (EE), Minna Pöllänen (FI), Kristin Reiman (EE), Pire Sova (EE), Triin Tamm (EE)
Kliki pisipiltidel, et näha rohkem materjali
Patrik Aarnivaara (rootsi)
Pan-Retention (Edwin S. Porter’i järgi)
Skulptuur/Instalatsioon, 2014
Skulptuur on inspireeritud Edwin S. Porteri 1901. aasta lühifilmist “Pan-American Exposition”. Porteri film algab päeval, peatub poolepeal, ekraan tumeneb ning film jätkub öise vaatega.
Pleksiklaasist plaadid on paigutatud vastavalt kolmele Porteri filmis kasutatud perspektiivile ja plaatide erinevad läbipaistvusastmed imiteerivad panoraamvõttes kasutatud üleminekut päevast öösse.
Minu jaoks muutub teos Porteri filmi skulpturaalseks taasesituseks mil iganes vaataja ringi liigub ja läbi klaasi paistvat ümbrust pildistab või filmib. Mind huvitab vaatlemise performatiivne element ning selle algatamine, ärgitades skulptuuri ja vaataja vahelist kommunikatsiooni.
Arthur Arula (eesti)
Mute Swan
Installatsioon, 2014
Kühmnokk-luige (Cygnus olor) pesa paikneb tavaliselt roostikus ja on suur taimedest kuhil, mille tipus on pesalohk. Ehitusmaterjaliks on pilliroog, hundinui, tarn ja teised veekogude kaldataimed. Kohe pärast lume sulamist algab pesa ehitamine ja kuigi luige pesa võib linnuriigis pidada „suurehitiseks”, ehitatakse see valmis mõne päevaga. Väiksemate pesade läbimõõt on u.150 cm, suurimad on 280×240 cm ja kõrgus ulatub neil 45 cm’ni.
Installatsiooni loomislugu sai alguse 2012. aastal Amsterdamis nähtud ja fotodena jäädvustatud elulisest situatsioonist, kus luik oli ehitusplatsi lähedale silla alla tehismaterjalidest pesa ehitanud.
Väljapanekut näidati esmakordselt Eesti Lavastuskunstnike Liidu näitusel, teatrifestivalil „Draama 2013”. Stsenograafide väljapanekuid esitleti toona ehitussoojakutes. Loodud teos saigi oma välise ilme nimetatud näituselt ning arvestades Hollandis nähtud situatsiooni, lisab see teosele ka sisulise mõõtme.
Näituse helikujundus on valminud koostöös näitleja ja muusikalise kujundaja Lauri Kaldojaga.
Merike Estna (eesti)
So soft/+ Pure
Performance, 2014
Minu looming on algusest saati maalimisega seotud olnud ning värv on alati olnud minu jaoks suureks tõukejõuks. Viimasel ajal huvitab mind maalimise uutmoodi käsitlemine – uurimine kuidas maalimine kui selline suhestub meie igapäevase eluga. Mind huvitab misasi üks maal olla saab.
Hiljuti lõin ma piiratud koguse maale saunalinadele ja hommikumantlitele, mida kasutada erinevatel interaktiivsetel üritustel – saunaskäikudel, suplustel ja nii edasi. Maalid suhestuvad inimestega, kes seekaudu saavad osaks teostest.
Rakveres lähme minu maalitud saunalinade ja hommikumantlitega suplema. Ma loodan, et te naudite seda koos minuga.
Gundega Evelone (läti)
Pilv
Skulptuur/Instalatsioon, 2014
Maa peale on toodud üks pilv. See kiirgav valge atmosfäärinähtus on kulgenud igasuguse tähenduse või eesmärgita. Selle kuju on muutuv ja see väreleb ka kergeima tuuleiili käes. Näitusekülastajad võivad vaevata salapärasesse pilve sukelduda ning väliskeskkonna muutlikkust tunnetada.
Selle impressionistliku seikluse oluliseks osaks on pilve pehmete kombitsate tekitatav heli. Justnagu pilvgi, võivad külastajad oma olekut muuta ja astuda vaataja rollist kuulaja või isegi “tundja” omasse ning lubada endal tajuda nähtuse puudutust ja embust.
Ulvi Haagensen (austraalia/eesti)
Vaata pilti
Skulptuur/Installatsioon, 2014
Tahan siduda kujutavat kunsti ja teatrit. Eestis tegevuskunst, eriti teater, mõnuleb populaarsuses ja aus. Aga millegi pärast on kujutava kunsti ja publiku vahele tekkinud suur kuristik.
Minu töö kujutab kunstipublikut – publikut, kellel on nii suur huvi, et nad on kaasa toonud oma toolid. Nad “vaatavad” teisi kunstitöid ja sel teel panevad teised tööd lavale esinema.
Kunstist lugupidamine, selle nautimine ja mõistmine algab vaatamisega – ja miks mitte siis istuda? Võib-olla galeriides ja muuseumites võiks olla rohkem toole ja diivaneid.
Tomi & Vesa Humalisto (soome)
Peenike punane joon
Installatsioon, 2014
„Peenike punane joon” on aktiivse videokomponendiga ruumiinstallatsioon välitingimustes – heeliumiga täidetud punaste õhupallide joon järgib Rakvere lossimäe ajaloolise maastiku kontuuri. Installatsiooni loomine ja hävimine on teose osa, mida kajastab linnamaastikul time-lapse videopilt: õhupallid langevad heeliumi väljudes üha madalamale ja lõpuks vajuvad kokku.
Lavastatud side pealtvaatajate ja nende habraste esemete vahel pakub eriilmelisi kohtumisi sõltuvalt sellest, kas installatsiooni jälgitakse kaugelt või lähedalt. Koostlagunev punane joon meenutab meile paratamatut, eristamata massi ja indiviide. Sel moel haakub installatsioon Rakvere lossi ja tema ümbruse sõjaväelise ning poliitilise ajalooga.
Flo Kasearu (eesti)
Maastikumaal
Maal/Installatsioon, 2013
Kilomeeter Skulptuuri raames on Rakvere Kolmainu kiriku altari ette paigutatud Flo Kasearu Maastikumaal (2013).
Suure formaadiga Maastikumaal kujutab tsunaamilainet ja see oli algselt loodud Flo Kasearu Majamuuseumi jaoks. Majamuuseumi siseõue põhjapoolses osas eksponeeritud teose eesmärgiks on kaitsta muuseumiaknaist avanevat miljööväärtuslikku vaadet ja varjata naabermaja Pelgulinna kaunisse arhitektuuri sobimatut ehitusstiili.
Linnakeskkonnas aitab Maastikumaal luua illusiooni elust looduse rüpes, kuid ühtlasi tuletab meelde inimese üha suuremat kaugenemist loodusest ja selle tagajärjena tagauksest salamisi sissehiilivaid ohte ja katastroofe.
Anastasia Parmson (eesti)
Sirgjoon
Skulptuur, 2014
Sirgjoon on täpselt see, mida nimi väidab: joon.
Võite vabalt otsida selle joone olemuse konseptuaalseid tähendusi. Ta paindub teie tahtele ja teie kujutlusvõimele nii kuidas soovite. Jooned on kõigi minu joonistuste alus (ning pea kõigi joonistuste alus, mis üldse kunagi tehtud). Jooned võivad olla ääred, piirid ja liitepunktid; nad võivad olla rajad ja trajektoorid. Antud joon on seda kõike korraga. Ja see joon on täiesti sirge. Või laineline. Või suisa mitmes tükis. See kõik oleneb tegelikult teie vaatevinklist. Tuleb välja, et ehk ei olegi tegemist lihtsalt joonega. Vaid hoopis masinaga, mis laiendab perspektiive. Mis te arvate?
Minna Pöllänen (soome)
Observatoorium
Skulptuur/Installatsioon, 2014
“Observatoorium” on kohaspetsiifiline installatsioon, mis lubab ümbritsevat linnakeskkonda ja maastikku detailsemalt vaadelda. Rakverre üles pandav seadeldis julgustab möödujaid kanalisatsioonitorust valmistatud binokleid kasutama. Kuna maastikust on näha vaid väikeseid juppe, asetab nn jälgimisjaam igapäevase uude konteksti ning muudab iga vaate üheks teiste seas. Oma vormi ja juhuslike vaadete kaudu imiteerib platvorm turisminduses kasutatavaid võtteid, mille eesmärgiks on ajaloolisi ja kauneid paiku välja tuua; platvorm loob vaataja jaoks ümbritsevas keskkonnas uued rõhuasetused.
Minu observatooriumeid on varem olnud Montreali kesklinnas (2012), Brooklyn Bridge Parkis New Yorgis (2013), Töölönlahtis Helsinkis (2013), Saari mõisas Mietoinenis (2013) ja Espoo kultuurikeskuses (2014). Igas paigas arvestatakse ehitatamisel koha spetsiifikaga.
Kristin Reiman (Estonia)
Dušinurgalava
Installatsioon, 2014
Vannitoas veedame enamasti aega üksi ning tunneme end seal seega üsna turvaliselt. Publiku puudumine ning seetõttu imeväike võimalus piinlikeks olukordadeks annab vabaduse esineda nagu me kellegi teise ees ei suudaks - laulda dušiotsikusse aariat või esitada peeglile südamlikku monoloogi. Tuba muutub omamoodi intiimseks lavaks.
Välitingimustes asuv vannituba jäljendav lava tekitab kontrasti isikliku ning avaliku ruumi vahel ning toob esile ka lavahirmu mis meist paljusid painab. Vaataja on julgustatud installatsiooni kasutama turvalise platvormina esinemiseks, näitlemiseks, laulmiseks - kõigeks, mida päris rambivalguses teha ei julgeks.
Pire Sova (eesti)
Üleminekukoht
Installatsioon, 2014
Kui kõndida piirdeaiani ja vaadata sinna sisse või kui vaadata seda lihtsalt eemalt on näha, et kõik, mis seal sees on, kõik, mis on seal leidnud vormilise väljenduse, muutub ühest teiseks. Iga hetkega ühest teiseks. Kas see, mis on seal ühel hetkel on seotud sellega, mis on seal mõnel teisel hetkel? Mis on piirdeaedade hetkedel üldse pistmist teiste hetkedega?
Nagu kirjutas Pessoa oma luuletuses
et liblikal pole värvi ega liikumist
niisama nagu lilledel pole lõhna ega värvi
see on värv, millel on värv liblika tiibades
liblika liikumises on liikumine see, mis liigub
see on lõhn, millel on lõhn lille lõhnas
liblikas pole muud kui liblikas
ja lill pole muud kui lill
Triin Tamm (eesti)
Hääl ja kell
Heli installatsioon, 2014