Kui proovida ühe sõnaga kokku võtta Eesti Kunstiakadeemia installatsiooni- ja skulptuuriosakonnas õppinud Hanna Piksarve loomingut, oleks selleks sõnaks „töö“. Korduvatele, isegi mehhaanilistele või rutiinsetele liigutustele toetuv Piksarv suudab oma teostes lihtsa, praktilise töötegemise tähendusliku sisuga siduda.

„Kunst peab tervislik olema, muidu on ilge jama. Ma otsin teadlikult mingit viisi, kuidas töö muutuks jõuduandvaks, mitte -kulutavaks,“ ütles Piksarv mulle kunagi ühe intervjuu ajal. Viimasel ajal on selleks jõuduandvaks tööks tikkimine.

Rakverre heiskab Hanna Piksarv ühele võsastunud krundile otse linnasüdames neli käsitsi tikitud lippu. See ühtaegu monumentaalne ja tagasihoidlik žest suunab tähelepanu väikestele linnasisestele džunglitele, mis mõnele meist võivad olla pinnuks silmas, aga teiste jaoks kaunistavad need metallist ja kivist linnaruumi.