video

 

Kristina Normani dokumentaalfilmis „Me ei ole universumis üksi“ on grupp inimesi kogunenud ühele Kirde-Eesti põllule. Nad on tulnud kokku sinna püstitatud monumendile austust avaldama: samas paigas 1996. aastal nägi läheduses asuvas talus elav naisterahvas pealt kuusekujulise UFO maandumist. Tseremoonia on pidulik: kujult tõmmatakse loor ja valgusrakett tulistatakse päikselisse taevasse. Kristina Normani looming uurib kollektiivset mälu, tehes seda tihti läbi monumentide. Rakveres eksponeeritud teos juhib tähelepanu monumendi püstitamisele kui žestile, mis annab kohale tähenduse ja väärtuse – see pole vaid tavaline põld, siin on juhtunud midagi mäletamisväärset.