Impulss
Kilomeeter Skulptuuri (kms) sai alguse kahest tähelepanekust – üks on üldtuntud lõhe kaasaegse kunsti ja publiku vahel ning teine olukord, kus kolmemõõtmeliste kunstiteoste näitamiseks on Eestis väga vähe võimalusi.
Nullindate keskpaigast võib leida mitmeid arvamusi, et kaasaegsed kunstnikud on pärast Eesti iseseisvumist kaugenenud oma publikust, eriti võrreldes 1980. aastatega, mil kunstil oli oluline osa rahvusliikumises. Paljude kunstnike veidraid tegemisi nähti tol ajal protestiaktsioonidena nõukogude tsensuuri vastu, mis perestroika ajal näisid otseselt iseseisvumisele kaasa aitavat.
1990. aastatel lõpuks kättevõidetud vabadus andis kunstnikele unistatud võimaluse sukelduda ülemaailmsesse kunstikogukonda, ent samal ajal vähenes ka nende tegemiste kaalukus kodupubliku silmis, kelle jaoks kunstnike “hullud” tegemised olid siiani teeninud näiliselt vaid üht eesmärki. Kunstnikelt oodati nüüd “päris kunsti”, arvestamata, et nende loomingulised piiridekompamised olidki juba ammu osa kunstis toimuvast arengust. Seega, samal ajal, kui Eesti ühiskonnas võttis pea üleöö võimust senitundmatu loomusega kauboikapitalism, liikusid kunstnikud alustatud rada pidi edasi ning vastandusid seeläbi tihtilugu ühiskonna peavoolule. See tähendas, et varasemad kõhklused nõukogudeaegse režiimi osas asendusid nüüd küsimustega kiire rikastumise ja kiirete tulemuste tagaajamise mentaliteedi aadressil.
Kunstivaldkonna sääraste arengute analüüsid said suurema hoo sisse Eesti EL-iga ühinemise aegu. Kahetuhandendate teiseks kümnendiks on saanud selgeks ka see, et skulptuur on jäänud nähtavalt kõrvaliseks valdkonnaks, samal ajal kui näiteks kujutav kunst on traditsiooniliselt nii kunstiringkondades kui ühiskonnas laiemalt alati olnud au sees. Nendest tähelepanekutest ilmnes ka vajadus just skulptuurivaldkonnale keskendunud ürituste, auhindade või näituste järele.
Eesmärgid
Sellel taustal kujuneski välja kms näituse idee, võttes eeskujuks mitmeid sarnaseid üritusi üle maailma. Kms’i projekti algatajad nägid idees teha tasuta rahvusvaheline vabaõhuskulptuurinäitus võimalust skulptuurile näitusepinda anda ning tähelepanu tõmmata, samal ajal lähendades kaasaegset kunsti ning laiemat publikut.
Samas, hoolimata sellest, et näituse nimi viitab selgelt skulptuurile, on projekti alustalaks idee hõlmata kunsti kõikvõimalikest distsipliinidest, koondades erinevate taustadega kunstnikke ja nende ideid kolmemõõtmelises vormis. Kms on seeläbi laiahaardeline, tuues kokku nii erinevad kunstnikud ja ideed kui väga erinevate huvidega publiku. Näituse eesmärgiks on pakkuda midagi meeliköitvat kõigile, tulgu ta siis plaanitult näitust vaatama või olles lihtsalt näitusepaigast möödajalutamas või linnaruumis muidu seiklemas.
Kms’i näitus oli algselt planeeritud mere äärde, Tallinna Kalamaja linnaossa. Ideed arendades sai aga selgeks, et Kalamaja on hetkel üsna keerukas ja hapras arengujärgus ning üks suurejooneline skulptuurinäitus tundus olevat midagi, mis seda unikaalselt keskkonda hetkel pigem kahjustaks kui edasi aitaks. Seetõttu hakkasime otsima mõnda uut põnevat keskkonda.
Peagi jõudsime Baltoscandal teatrifestivalini, kes otsis midagi kunstilist, mida festivaliga seotud külalised saaksid etendustevälisel ajal Rakveres nautida. Üsna ruttu sai selgeks see, et Rakvere on Kms’i projekti jaoks ideaalne paik, sest Rakvere linnaruumis on juba olemas lugematuid põnevaid kohti ja lahendusi, mida säärase näituse tarbeks saaks kasutada – tuulte tallata olev lossipark, ajaloolise hõnguga Pikk tänav ja mõnevõrra rangema iseloomuga linnapark – kõik need kohad pakuvad kunstnikele tõeliselt omanäolisi väljakutseid.
Näituse viimine Rakverre, mis on sadakond kilomeetrit pealinnast eemal, lisas projektile ka regionaalse tähtsuse. Pole mingit põhjust, miks kõik suuremõõtmelised ja innovaatilised kunstiprojektid peaksid toimuma Tallinnas, samal ajal, kui Eestis on lugematul arvul põnevaid ja inspireerivaid kohti. Kuigi kms on planeeritud toimuma koos Baltoscandaliga iga kahe aasta tagant Rakveres, on meil plaan vahepealsetel aastatel viia kms ka teistesse Eesti linnadesse, et nende kohtade imelist potentsiaali kms’i näituse kaudu laiemalt tutvustada ning kohalikku elu kunstiga vürtsitada.
Kms’i meeskond on arvestanud, et tegemist on pikaaegse projektiga ning et kõik meie eesmärkidest ja unistustest ei saa täidetud päris esimesel aastal. Siiski loodame, et Kos’ist kujuneb välja kultuurikalendri oluline ja oodatud sündmus ning et me suudame nende näitustega jätta positiivse ja jätkusuutliku jälje eesti kunstimaastikule.
Me loodame, et kms suudab pakkuda suurepärast ja meelikõditavat elamust nii kohalikele kui Eestit külastavatele inimestele.